Questions Never Asked - Stories Never Heard - YTY Podcast
Share:

Listens: 663

About

The pursuit of a Young Scientist from India who is interested in some of the most intricate philosophies and scientific establishments laid out by the oldest civilizations on this planet. His pursuit will take us into a journey full of wonders misread or unrepresented in daily life. Follow him for some of the most Phenomenal stories you would ever want to hear about India, its culture and most importantly its science. Podcast Music: Hindu_Kush - Liquid Frame Stories Music: Brindavanam - Missamma

Bhumi Charitham

pp1 margin 00px 00px 00px 00px font 120px Helvetica Neue webkittextstroke 000000pp2 margin 00px 00px 00px 00px font 120px Helvetica Neue webkittextstr...
Show notes

Bhumi Charitham

Bhumi Charitra


Mana bhumi eppudu form ayyindi. asalu ela forme ayyindi? asalu enduku form ayyindi? ivanni ee roju mana podcast lo telusukundaam


mana bhumi daadaapuga 4.5 billion years ante 450 kotla samvatsarala kritham form ayindi.


mana bhumi vayasu, mana bramhandam vayasulo moodo vanthu. ante 1/3rd 


puttina roju deggira nundi ippatiki mana bhumi lo chalane maarpu vachindi. paiga manchi maarpule anukovali. so mana bhumi good boy/girl anamata.


mana bhumi solar nebula lonchi form ayyindi - accretion ane process lo. accretion ante accumulation anamata. pogu cheyatam. oka layer meeda inkoka layer form avvadam laaga.


volcanos - agni parvatalu ninchi vachina poga, mana atmosphere  - vaatavaranam ga form ayyindi. vachina poga lonchi neeru melliga bhumi meeda varsham laaga padindi. kani mana vaatavaranam lo oxygen ledu aa time lo.


Mana bhumi meeda aa time lo manushulu brathike avakasam elag ledu. continuous ga meteors ninchi, vere pedda pedda raallu bhumi meeda padataa undevi. ilanti oka collision lo ne mana chandrudu form ayyadu telusa?


melli ga bhumi challarindi, mana bhumi meeda neellu pravahinche avakasam yerpadindi


350 kotla samvatsarala kritam modati jeevi puttindi, ala melli melli ga chetlu manushulu puttaaru. ivalla manam daani gurinchi matlaadukuntunnam.


ee process lo modati angam chandrudi formation. aa mundara events ni date cheyadam konchem kastham avtundi. endukante, aa mundaranta mana bhumi oka mandutunna golam laantidi, radioactive isotoping cheyadaniki manaki avakasam ledu. emi evidence dorakadu. kotta techniwues vache daaka, manaki intha varaku ne telusu.


chandrudu ela puttaadu anedi chala rojulu mystery ga ne undindi. bhumi chuttu unna debris antha melliga chandrudi laaga form ayyindi annadi modati hypothesis


chandrudu vere ekkado putti, melliga bhumi deggara vachi cheraadu anndi inkoka hypothesis.


Kaani chandrudu spin, mana spin okate undi - so bhumi ninche putti undaali


kaani chandrudi iron core chaala chinnadi and daani relative density kuda takkuva - so inkekkado putti mana deggariki vachi undali


vere solar systems lo ilanti collisions chala common, so chandrudu vachi mana deggira putti undali.


Kaani chandrudi meeda okka chukka neeru kuda ledu. frozen form lo kuda - So ekkado putti ikkada mana deggira vachi undali


so ila rakarakala speculations tho godavalu paddaaru.


ee time lo Dr Wilian K Hartman oka hypothesis velikki loki techadu. rendu Mars size planets collide ayyi, oka moon oka earth form ayyi undachu ani. 


Kaani idi nammadaaniki evaru ready ga leru aa samayam lo. ee theory ela disprove cheyali anna uthsaaham lo tayaru chesina theoretical models entha accurate ga undinayi ante, William Hartman hypothesize chesindi nijame ayyunddachu anedi rujuvu ayyindi.


Paiga, moon landing chesi venakki vachina astronauts, moon samples techaaru. 


chandrudu samples analyze cheyaga, oxygen isotopes evaithe chandrudi meeda unnayo, vaatiki bhumi vaatiki theda ledu. so ila confirm ayyindi chandrudi formation.


Paiga chandrudiki bhumi ki jarigina collision entha head on collision ante, bhumi motham chittu chitthu avvalsindi. Kaani adi ade roopam lo undadame kaakunda, aa rendava prapanchaanni lopalaki mingesindi. 


ee minge process lo, mana bhumi surface antha magma - ante silaa dravam neella laaga paarindi. 


Ee process taravata, oka boring time anamata. Late Heavy bombardment antaru. anni chinna chinna raalu oka 30 kotla samvatssaralu vachi bhumi ki guddhukuntu undevi. mana bhumi ke kaadu, mana solar system lo unna anni planets/grahala ki 


Anni grahalu mana suryudi chuttu ippatiki kaana chaala deggariga tirugutu undevi. 


Planetary resonance ane event lo, jupiter and saturn every revolution appudu, oka jaaga lo stiranga unde vaallu. ee maassive planets yokka impact vacchi lopala unna planets meeda padindi. 


melli melli ga mercury venus and bhumi bayataki laaga baddayi. 


ide samayamlo, ee violent change valla solar system chuttu unna comets yeda peda planets ki gudduko saagaaayi. 


literally prathi graham meeda manam chuse machalu anni LHB period lo ne jarigaayi.


Kaani ivi jaragadam chala manchidi ayyindi telusaa?


enduku?


bhumi meeda sagam kante ekkuva neeru ee comets ae deliver chesayi. avi lekunda ivalla ee lokam lo jeevam anedi saadhyam ayyedi kaademo.


ila aadutu paaduthu, mana primordial soup of the ocean lo Jeevam puttindi.


Vacche vaaram jeevam gurinchi, adi evolve ayyindi telusukundaam.

"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/mana-bhumi-mana-suryudu-1533206596"},"headline":"Mana Bhumi Mana Suryudu","datePublished":"2017-01-29T22:38:17.000Z","dateModified":"2017-01-29T22:38:17.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/YTY_CoverPic.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"In lieu of last podcast on the earths rotation and sphericity we discuss some more facts about the earth and our sun"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/mana-bhumi-mana-suryudu-1609466832"},"headline":"Mana Bhumi Mana Suryudu","datePublished":"2017-01-29T05:30:00.000Z","dateModified":"2017-01-29T05:30:00.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/yty-podcasts-918eeb30a-large.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"In lieu of last podcast on the earths rotation and sphericity, we discuss some more facts about the earth and our sun "},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu-paropakari-papanna-kukka-buddhi-manishi-buddhi-1533206597"},"headline":"Telugu - Paropakari Papanna 14 - Kukka buddhi Manishi Buddhi","datePublished":"2017-01-22T11:18:58.000Z","dateModified":"2017-01-22T11:18:58.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/YTY_CoverPic.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"Papanna manishi buddhi kante kukka buddhi ae nayam ani telususkuntadu"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu-paropakari-papanna-14-kukka-buddhi-manishi-buddhi-1609466832"},"headline":"Telugu - Paropakari Papanna 14 - Kukka buddhi Manishi Buddhi","datePublished":"2017-01-22T05:30:00.000Z","dateModified":"2017-01-22T05:30:00.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/yty-podcasts-918eeb30a-large.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"Papanna manishi buddhi kante kukka buddhi ae nayam ani telususkuntadu"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu-manamantha-nakshatra-dhooli-ae-kada-1533206598"},"headline":"Telugu#5 - Manamantha nakshatra dhooli ae kada","datePublished":"2017-01-15T20:56:38.000Z","dateModified":"2017-01-15T20:56:38.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/YTY_CoverPic.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"New year vacchindi kada 12 o clock daatanganemanam raka rakalu ga celebrate cheskunnam cakes kosam dance chesamtapakayalu kaalcham pakkanollani kaugalinchukunnam Aithe ee celebration manam enduku cheskuntunnamokada ani bill katti UBER lo intiki vachetappudu naku anipinchindiAla teerikaga alochinchagaa thoughts etoovellipoyayi bhumi entha dooram tirugutundi kada mana suryudi chuttu asalu aacosmic distances alochiste entha fast ga tirugutundo kada anipichindi inkaalochinchaga suryudi chuttu manam sare mana suryudu kuda mana galaxy chuttutirugutunnadu kada ani gurtuku vacchindi mana solar system sare mana galaxykuda ee akhanda bramhandamlo vipareetha vegam tho tirugutundi kada anigurthukocchindi Nijame kada bhumi suryudi chuttu 58 kotlakilometers tirugutundi oka samvatsaram lo httpwwwphyslinkcomeducationaskexpertsae548cfm Aithe speculations prakaram mana solar systemadi unde galaxy antha mana bramhandamlo 1870 kotla kilometers dooram velutundianta So oka average manishi tana average ga okasamvatsaram lo 1870 58 1926 ante approx 2000 kotla kilometers tirugutaaduanamata ikka paiga nenu mana solar system mana galaxy chttu pradakshnamcheyadaniki entha dooram vedutundo calculate cheyaledu So Amma mana jeevitham lo travel chesinadistances tho compare cheste nenu ekkuva dooram emi vellaledu pakkane unnanujust 14000 kilometers aee Idantha sare Asalu bhumi enduku tirugutundi mana bhumi asalu gudranga enduku undi ani doubtsvacchayi naku ee roju ee rendu points discuss cheddar aniankuntuannanu why is the earth roundwhat is roundround is actually sphereround is more or less a circlesphere ante golakaram antaru telugulo golakaramki unna speciality enti ante danni madhyam ninchi daani bahyam ye disha lochusina okate dooram untundiante daani centre point ninchi daani externalsurface ye direction lo chusina okate distance untundi anamata httpsenwikipediaorgwikiSphereso manaki ippudu golakaram ante ento telusukabatti ippudu aa aakaraniki mana bhumi ki enti sambandham anedi telusukundaam aithe manaki bhumi gurinchi telusukovali antemana universe gurinchi mundara telusu kovali approximate ga13 billion yearsmundara form ayyindi 1300 kotla samvatsarala kritham anamatahttpsenwikipediaorgwikiBigBang form ayyinappudu oka chinna point ninchi motthamuniverse form ayyindi anukundaam form avvagane antha oka rakamaina dummu laagaform ayyindi anukundam So motham antha vedi pogalu ga modalaindi ippudu vedipogalu melliga challabadatam modalu pettayi anamata challa badutunnappudu pogakaasta dravam laaga tayaru ayyi dravam kaasta ghanam ga tayaru ayyindi ghanamante solid dravam ante liquid ee ghanam kaasta melli melliga deggarakuraavadam modalaindi enduku deggariki vachindi ante adi anthe anamata analsivastundi nenu adi anthe enduku ante baruvu unna prathi padaardhaniki gravityuntundi anamata gurutvaakarshana ee aakarshana moolanga melli melli ga dummukaasta raalla laaga form avtundi anamta httpsenwikipediaorgwikiGravity eppudaina mana illu oodchukokapote ikkada akkadapadina dummu juttu anni kalisi chinna muddala laaga tayaru ayyi oka moolakitayaru avutayi eppudaina gamaninchara ee chinna raallu kuda alage form avtayianamata vandalakoddhi samvatsarala lo oka dhuli renuvu meeda inkoka renuvumelli ga ala raallu pedda pedda kondalu ga marayi continuous ga oka raayiinkoka raayini aakarshistu Ayithe ikkade mana rahasyam undi anamata oka raayidaani chuttupakkala unna raalla ni anni directions lo okate force tho attractchestundi anamata anni directions lo okate aakarshana undatam vallana annidirections ninchi raallu vachi ee modati raayi ki attukkuntu untayi atukkunedianni directions ninchi okate vidham ga attukuntu untayi ila velaasamvatsaralalo anni veypula ninchi raallu raallu aakarshitam ayyi oka golam gamaarutundi anamata andukane mana chuttupakkala anni planets kuda spherical gane untayi ee concept ki inko example enti ante manchineeru oka neeti bottu ye roopam lo untundi manam usually drawings lo depictchesetappudu spheroid or droplet shape pointed top and spherical bottom eedroplet or neeti chukka ni kanaka space lo odileste kanaka actually perfectlyspherical ga untundi idi enduku ante cohesive forces valla anamata oka neetimolecule inko neeti molecule ni attract chestu untundi anni oka chota undaliante energetically safest shape vachi spherical shape anamta cube shape lo orcylinder shape lo unnappudu gravitational energy lowest state lo undadu ee lowest state enti ra babu ippudu anacchumeeru idi ela ante universe mottham oka pedda peenasi candidate anukundamuniverse ki energy anedi dabbu lantidi eppudu chusina entha takkuva energykharchu pettagaligithe anthe takkuva energy kharchupedutundi anamata endukualaga ante daaniki oka point taravata explanation undadu enduku ante eeuniverse lo ee set of rules manaki establish ayyi undi kabatti vere universevere riules undacchu for all we know so ee lowest energy model prakaram oka padardhamki best shape enti ante spherical or golakaram anamata ee reason valla bhoomigolakaram lo untundi ee sodhi antha sare bhumi enduku tirugutundinayanaa bhoomi tirugutundi sare meeku andaraki bhoomi yedisa lo tirugutundo telusu kada north pole paina ninchi chuste anticlockwisetirugutundi or west to east tirugutundi OK ippudu meeku mind blowing vishayam okaticheppana mana solar system lo anni grahalu west to east ae tirugutayi annigrahalu matrame kaadu mana suryudu kuda west to east ae tirugutaadu exceptionsvachi venus inka uranus httpswwwscientificamericancomarticlewhyvenusspinsthewrong aithe deeniki kaaranam enti ante indaka cheppanukada dhuli renuvuu melliga oka daanini okati attract avvukuntuoka direction lotiragadam modalaitayi ivi tiragadam ela modaliatayi ante id imaginechesukondi meeru oka friend opposite directions lo parigettukuntu vastunnaruiddari chetulu baitiki jaapi unnayi okariki okaru konchem edam ga unnaruparigettukuntu okarini okaru pass avva botunnaru ippudu chetulu pattukunnaruem jarugutundi okari chuttu okallu tiragadam modalu pedataru mee friemdkanaka meeku left ki unte meeru anticlock wise direction lo tirugutaru aderight side unte clockwise lo tirugutaru so imagine chesukondi okkokka dhulirenivi first time inko renuvu deggariki vellinappudu aa modati renuvu rendavarenuvu ki left side lo undindi anamata manaki bhumi meeda aithe frictionuntundi gravity vallana gaali vallana neella vallana etc aithe space loresistance or friction anedi undadu so okasari tirgadam modalu aithe inkaaagedi ledu ala tirugutune untundi newtons first law of motion httpsenwikipediaorgwikiRetrogradeandprogrademotion Every object in a state of uniform motion tendsto remain in that state of motion unless an external force is applied toit imagine cheskondi the extent of it modati renuvuoka direction lo tirgadam vallana mottham bhumi vere grahalu mana suryudu anniokate direction lo tirugutunnaryi ee roju asalu entha adbhutam kada httpsenwikipediaorgwikiRotationperiod aithe meelo kontham mandi anacchu adenti space lokuda vere planets untayi kada avi gravity exert cheyachu kada vere objectsmeeda daani vallana oka vidhanga resistance or friction untundi kada aithedeeni valla ne venus and uranus vachi vere directions lo tirugutayi recentspeculations prakaram ivi okappudu manam tirugutuna direction lo ne tirigeviante kotla samvatsarala kritam ivi aagi vere disa lo tiragadam modalu pettayipedda explanation undi adi manam ee podcast lo discuss chesukomu Aithe going back to mana bhumi enduku gundram gauntundi ane prasna ki bhumi perfect gundram aa kaadu kada mana himalayaluantha paiki untayi and mana samudralu anthe lothu ga untayi Paiga mana bhumiequator deggira 43 km ekkuva diameter untundi pole to pole compare cheste httpwwwuniversetodaycom25893istheearthround kani oka billiard ball tho compare cheste kanakabiliard ball gundram ga untunda mana bhumi gundranga untunda Answer vachi mana bhume gundranga untundi sobilliard balls tayaru chese tappudu 022 error ki chance istaru anta manabhumi aa model tho compare cheste within 015 error in sphericity lo undiThat is amazing so ivalla bhumi enduku gundranga undo and endukutirugutundo telusu kunnam kada wonderful vache saari inko interesting topictho mee munduku vastam tata goodnight bye bye"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu5-manamantha-nakshatra-dhooli-ae-kada-1609466833"},"headline":"Telugu#5 - Manamantha nakshatra dhooli ae kada","datePublished":"2017-01-15T05:30:00.000Z","dateModified":"2017-01-15T05:30:00.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/yty-podcasts-918eeb30a-large.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"

New year vacchindi kada. 12 o clock daatangane manam raka rakalu ga celebrate cheskunnam, cakes kosam, dance chesam, tapakayalu kaalcham, pakkanollani kaugalinchukunnam.

 

Aithe ee celebration manam enduku cheskuntunnamo kada ani bill katti UBER lo intiki vachetappudu naku anipinchindi.

Ala teerikaga alochinchagaa, thoughts etoo vellipoyayi. bhumi entha dooram tirugutundi kada mana suryudi chuttu. asalu aa cosmic distances alochiste entha fast ga tirugutundo kada anipichindi. inka alochinchaga, suryudi chuttu manam sare, mana suryudu kuda mana galaxy chuttu tirugutunnadu kada ani gurtuku vacchindi. mana solar system sare, mana galaxy kuda ee akhanda bramhandamlo vipareetha vegam tho tirugutundi kada ani gurthukocchindi. 

 

Nijame kada, bhumi suryudi chuttu 58 kotla kilometers tirugutundi oka samvatsaram lo. http://www.physlink.com/education/askexperts/ae548.cfm

 

Aithe speculations prakaram mana solar system, adi unde galaxy antha mana bramhandamlo 1870 kotla kilometers dooram velutundi anta. 

So oka average manishi tana average ga oka samvatsaram lo 1870 + 58 = 1926 ante approx 2000 kotla kilometers tirugutaadu anamata. ikka paiga nenu mana solar system mana galaxy chttu pradakshnam cheyadaniki entha dooram vedutundo calculate cheyaledu.

 

So Amma, mana jeevitham lo travel chesina distances tho compare cheste nenu ekkuva dooram emi vellaledu. pakkane unnanu. just 14,000 kilometers aee.

 

Idantha sare, 

 

Asalu bhumi enduku tirugutundi?

 

mana bhumi asalu gudranga enduku undi? ani doubts vacchayi naku.

 

ee roju ee rendu points discuss cheddar ani ankuntuannanu

 

why is the earth round?

what is round

round is actually sphere.

round is more or less a circle.

sphere ante golakaram antaru telugulo. golakaram ki unna speciality enti ante, danni madhyam ninchi daani bahyam ye disha lo chusina okate dooram untundi.

ante daani centre point ninchi daani external surface ye direction lo chusina okate distance untundi anamata. https://en.wikipedia.org/wiki/Sphere

so manaki ippudu golakaram ante ento telusu kabatti ippudu aa aakaraniki mana bhumi ki enti sambandham anedi telusukundaam.

 

aithe manaki bhumi gurinchi telusukovali ante mana universe gurinchi mundara telusu kovali? approximate ga13 billion years mundara form ayyindi. 1300 kotla samvatsarala kritham anamata.https://en.wikipedia.org/wiki/Big_Bang

 

form ayyinappudu oka chinna point ninchi mottham universe form ayyindi anukundaam. form avvagane antha oka rakamaina dummu laaga form ayyindi anukundam. So motham antha vedi pogalu ga modalaindi. ippudu vedi pogalu melliga challabadatam modalu pettayi anamata. challa badutunnappudu poga kaasta dravam laaga tayaru ayyi. dravam kaasta ghanam ga tayaru ayyindi. ghanam ante solid, dravam ante liquid. ee ghanam kaasta melli melliga deggaraku raavadam modalaindi. enduku deggariki vachindi ante? adi anthe anamata analsi vastundi nenu. adi anthe enduku ante, baruvu unna prathi padaardhaniki gravity untundi anamata - gurutvaakarshana. ee aakarshana moolanga melli melli ga dummu kaasta raalla laaga form avtundi anamta. https://en.wikipedia.org/wiki/Gravity

 

eppudaina mana illu oodchukokapote ikkada akkada padina dummu juttu anni kalisi chinna muddala laaga tayaru ayyi oka moolaki tayaru avutayi eppudaina gamaninchara? ee chinna raallu kuda alage form avtayi anamata. vandalakoddhi samvatsarala lo. oka dhuli renuvu meeda inkoka renuvu. melli ga ala raallu pedda pedda kondalu ga marayi. continuous ga oka raayi inkoka raayini aakarshistu. Ayithe ikkade mana rahasyam undi anamata. oka raayi daani chuttupakkala unna raalla ni anni directions lo okate force tho attract chestundi anamata. anni directions lo okate aakarshana undatam vallana anni directions ninchi raallu vachi ee modati raayi ki attukkuntu untayi. atukkunedi anni directions ninchi okate vidham ga attukuntu untayi. ila velaa samvatsaralalo anni veypula ninchi raallu raallu aakarshitam ayyi oka golam ga maarutundi anamata. andukane mana chuttupakkala anni planets kuda spherical ga ne untayi. 

 

ee concept ki inko example enti ante manchi neeru. oka neeti bottu ye roopam lo untundi? manam usually drawings lo depict chesetappudu spheroid or droplet shape. pointed top and spherical bottom. ee droplet or neeti chukka ni kanaka space lo odileste kanaka actually perfectly spherical ga untundi. idi enduku ante cohesive forces valla anamata. oka neeti molecule inko neeti molecule ni attract chestu untundi. anni oka chota undali ante energetically safest shape vachi spherical shape anamta. cube shape lo or cylinder shape lo unnappudu gravitational energy lowest state lo undadu. 

 

ee lowest state enti ra babu ippudu anacchu meeru. idi ela ante universe mottham oka pedda peenasi candidate anukundam. universe ki energy anedi dabbu lantidi. eppudu chusina entha takkuva energy kharchu pettagaligithe anthe takkuva energy kharchupedutundi anamata. enduku alaga ante daaniki oka point taravata explanation undadu. enduku ante ee universe lo ee set of rules manaki establish ayyi undi kabatti. vere universe vere riules undacchu. for all we know.

 

so ee lowest energy model prakaram oka padardham ki best shape enti ante spherical or golakaram anamata. ee reason valla bhoomi golakaram lo untundi. 

 

ee sodhi antha sare bhumi enduku tirugutundi nayanaa??

 

bhoomi tirugutundi sare, meeku andaraki bhoomi ye disa lo tirugutundo telusu kada? north pole paina ninchi chuste anti-clockwise tirugutundi. or west to east tirugutundi. OK?

 

ippudu meeku mind blowing vishayam okati cheppana? mana solar system lo, anni grahalu west to east ae tirugutayi. anni grahalu matrame kaadu mana suryudu kuda west to east ae tirugutaadu. exceptions vachi venus inka uranus. (https://www.scientificamerican.com/article/why-venus-spins-the-wrong/)

 

aithe deeniki kaaranam enti ante indaka cheppanu kada dhuli renuvuu melliga oka daanini okati attract avvukuntuoka direction lo tiragadam modalaitayi. ivi tiragadam ela modaliatayi ante id imagine chesukondi. meeru oka friend opposite directions lo parigettukuntu vastunnaru. iddari chetulu baitiki jaapi unnayi. okariki okaru konchem edam ga unnaru. parigettukuntu okarini okaru pass avva botunnaru. ippudu chetulu pattukunnaru. em jarugutundi? okari chuttu okallu tiragadam modalu pedataru. mee friemd kanaka meeku left ki unte, meeru anticlock wise direction lo tirugutaru. ade right side unte clockwise lo tirugutaru. so imagine chesukondi, okkokka dhuli renivi first time inko renuvu deggariki vellinappudu, aa modati renuvu rendava renuvu ki left side lo undindi anamata. manaki bhumi meeda aithe friction untundi, gravity vallana, gaali vallana, neella vallana etc. aithe space lo resistance or friction anedi undadu. so okasari tirgadam modalu aithe inka aagedi ledu ala tirugutune untundi newtons first law of motion. https://en.wikipedia.org/wiki/Retrograde_and_prograde_motion

 

Every object in a state of uniform motion tends to remain in that state of motion unless an external force is applied to it. 

 

imagine cheskondi the extent of it. modati renuvu oka direction lo tirgadam vallana mottham bhumi vere grahalu mana suryudu anni okate direction lo tirugutunnaryi ee roju. asalu entha adbhutam kada? https://en.wikipedia.org/wiki/Rotation_period

 

aithe meelo kontham mandi anacchu adenti space lo kuda vere planets untayi kada, avi gravity exert cheyachu kada vere objects meeda? daani vallana oka vidhanga resistance or friction untundi kada? aithe deeni valla ne venus and uranus vachi vere directions lo tirugutayi. recent speculations prakaram, ivi okappudu manam tirugutuna direction lo ne tirigevi ante, kotla samvatsarala kritam ivi aagi vere disa lo tiragadam modalu pettayi. pedda explanation undi, adi manam ee podcast lo discuss chesukomu. 

 

Aithe going back to mana bhumi enduku gundram ga untundi ane prasna ki, bhumi perfect gundram aa? kaadu kada. mana himalayalu antha paiki untayi and mana samudralu anthe lothu ga untayi. Paiga mana bhumi equator deggira 43 km ekkuva diameter untundi pole to pole compare cheste. http://www.universetoday.com/25893/is-the-earth-round/

 

kani oka billiard ball tho compare cheste kanaka biliard ball gundram ga untunda mana bhumi gundranga untunda?? 

Answer vachi mana bhume gundranga untundi. so billiard balls tayaru chese tappudu 0.22% error ki chance istaru anta, mana bhumi aa model tho compare cheste within 0.15% error in sphericity lo undi. That is amazing.

 

so ivalla bhumi enduku gundranga undo and enduku tirugutundo telusu kunnam kada. wonderful. vache saari inko interesting topic tho mee munduku vastam. tata goodnight bye bye

 

"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu-paopakari-papanna-inti-mahima-1533206599"},"headline":"Telugu - Paopakari Papanna#13 - Inti Mahima","datePublished":"2017-01-07T23:17:25.000Z","dateModified":"2017-01-07T23:17:25.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/YTY_CoverPic.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"Learn how Papannas house also helped him"},{"@context":"https://schema.org","@type":"Article","mainEntityOfPage":{"@type":"WebPage","@id":"https://hubhopper.com/episode/telugu-paopakari-papanna13-inti-mahima-1609466833"},"headline":"Telugu - Paopakari Papanna#13 - Inti Mahima","datePublished":"2017-01-07T05:30:00.000Z","dateModified":"2017-01-07T05:30:00.000Z","image":"https://s3.amazonaws.com/podcasts-image-uploads/yty-podcasts-918eeb30a-large.png?s=hh-web-app","author":{"@type":"Person","name":"Tejabhiram Yadavalli"},"publisher":{"@type":"Organization","name":"Hubhopper","logo":{"@type":"ImageObject","url":"https://files.hubhopper.com/assets/web/hh_logo_192x192.png","width":192,"height":192}},"description":"Learn how Papanna's house also helped him "}]